See on minu esimene Nekrassovi raamat ja ausalt öelda tekitas see hirmus vastakaid tundeid. Minu jaoks kumas läbi terve teksti väga häirivalt, et autor on meesterahvas. Kui ta hakkas seletama, kuidas ema võtku ja analüüsigu oma tundeid laste vastu ja tunnistagu, et tõelist armastust on selles väga vähe, siis oleksin selle raamatu hea meelega plaks kinni löönud. Autori õnn, et teda isiklikult läheduses polnud :) Võib-olla peaksin sirvima ka "Emaarmastust", aga üldiselt mulle tundub, et on teemasid, millest mehed tühjagi ei jaga ja millel oleks neil parem mitte sõna võtta.Aga muidugi oli seal ka palju väga huvitavaid mõtteid, üldse juba teemapüstitus ise. Kuidas soorollid sassis ja inimesed sellepärast alateadlikult õnnetud... aga üldiselt ikka jääb selline paha maik, et naised va pahad on kõiges süüdi ja nende käes oleks tegelikult võime kõiki asju parandada. Viimane ilmselt peab ka paika :) aga peab siis seda nii vanatestamentlikus võtmes serveerima?
Maria, valvefeminist
Ma seda raamatut pole veel lugeda jõudnud, "Emaarmastust" küll. Minul tekib tunne, et Nekrassov üldistab, st ta on midagi oma elus kogenud emaga seoses ja üldistab seda kõigile naistele. Mulle tundub, et ta otsib eluaeg oma head ema, keda tal ilmselt polnud, ja soovib sealjuures jääda lõpuni lapse rolli. Vastutab ju ema, mitte laps, ja Nekrassov tahaks justkui kogu aeg tõestada, et tema pole süüdi, hoopis ema on. Ma arvan, et see, mida ta naiste kohta kirjutab, on naistele kasuks, aga sama oleks kasuks ka meestele. Ehk et ma leian, et täiskasvanud inimene vastutab ikka ise enda eest, olgu ta naine või mees.
ReplyDeleteOlen absoluutselt veendunud, et paljudel naistel polegi oma laste vastu tõelist armastust, aga see ei tähenda, et kellelgi pole. Viimases Eesti Ekspressis kirjutab Tiina Jõgeda ("Õnne valem - see on imelihtne") psühholoog Daniel Kahnemanni katsest, kus osales 900 Texase koduperenaist. Selgus, et laste kantseldamine ei tekitanud katsealustes mingit õnnetunnet ja kuulus pigem skaala negatiivsesse otsa koos majapidamistööde ja kokkamisega. :) No eks ole. :)
17.02.2009 käis Kata Nekrassovit kuulamas ...
ReplyDeleteAlgus oli kummastav, sest ma ootasin temas kedagi sellist, kes suudab valitseda kogu kolmesadat inimest, sest meie ees ju seisis mees, kes on egregoridest kirjutanud pea 300 lehekülge ja loomulikult ma siis oma naiivsuses ootasin, et tema on juba saavutanud nendega soojad suhted ja suudab neid valitseda, mis omakorda siis oleks kandunud meile edasi, sest meil kõigil on oma egregorid, kellega me päevast päeva ringi käime, kuid minu ees istus inimene, kes oli keigarlik, kellel absoluutselt puudus karismaatilisus või midagigi, mis oleks pannud mind talle alt üles vaatama. Isegi lastearst Dr. Levinil on rohkem vaimujõudu ja sisemist tasakaalu või integreeritust panna inimesi talle sobivas suunas mõtlema või tekidada soovi teda ära kuulata, kui Nekrasssovil oli..
Alguses rääkis suguvõsast ja selle paremaksmuutmiste võimalustest ning et on võimalik murda seda vigade kordamiste ahelat... Sealt isegi sain mõned mõtted.. Kuid mida edasi, seda rohkem kumas läbi see, et naised on KÕIGES, mis siin elus toimub, SÜÜDI...väikesed märkmed siis ka, mis loengu ajal tegin...
Mees joob:
1. Ei ole ennast teostanud, ehk et siis ei ole vaimselt sündinud, milles on otseselt naine süüdi, sest too ei ole teda veel sünnitanud. Suur viga pidi olema see, kui sa sünnitad lapse enne, kui sünnitad mehe vaimselt..
2. Peres ei ole armastust- Ka selles on naine süüdi, sest naine on armastuse kehastus maa peal..
3. Ei paikne peres õigel positsioonil- ka selles on naine süüdi, et langetab otsuseid või on olukorra sunnil pidanud peret üleval
4. On emaarmastuse ohver ehk et siis ka on naine süüdi, sest siin tuleb jälle mängu vaimselt sündimata mees..
Mees lööb:
1. Mees ei löö mitte naist, vaid naises olevat meest... No tere loogika.. Kohati on mõistetav, kuid jälle kumab läbi naise kohus endas see mees alla suruda, kui ei taha, et mees peksaks.. Oma kogemuste põhjal tean väga mitut ülinaiselikku naist, kellel on lissalt ülimalt mõtetu kukekesest mees, kellel on lissalt vajadus aeg-ajalt kolki anda igaks juhuks, et naisel ei tule mõtet, et võib ka teistmoodi olla jne..
2. Erinevad energiad. Jälle naise tegemata töö, et ei ole ennast lasknud mehe tasemele või vastupidi.. upitanud meest sinna, kus ise on..
Mees lööb last:
1. Selles on süüdi mehe ja naise vaheline disharmoonia, mis on jällegi naise kohus jonksu saada, sest armastusega saab selle asja korda ja armastus on ainult naise pärusmaa- Ehk et siis kui mees lööb lapsi, on see naise tegemata töö..
(jätkub järgmises kommentaaris)
Mees petab:
ReplyDelete1. No selle kommentaariks olen ma aint kirjutanud, et käigu kanni:) A jutt sinna taha oli see, et naine jällegi on süüdi, sest kas ei armasta meest, ei anna seksi või ei tegele temaga piisavalt. Tere elu ausalt... Kui ma nüüd võtan keskmise naise meil, kes käib tööl, on sünnitanud paar last, siis ööpäevas on ikkagi 24h, mitte rohkem.. Koju tulles teeb ta perele süüa, koristab, aitab õppida, hoolitseb, et oleks järgmiseks päevaks olema karnevaliriided lasteaialapsele, koolilapsele vanapaberist meisterdatud laternad, päevikus märkusele allkiri antud ja et probleem oleks lahendatud aga see pole veel kõik- lisaks sellele peab naine leidma aega ka mehe jaoks- kuulama tema teooriaid uutest hübriidautodest, kui mõttetud need ikkagi on ja et nendel ei ole väljanägemist, ega ka vastavaid võimsusenäitajaid (vastu vaielda muuseas ei tohi, sest mees siis leiab, et naine näägutab ja on kohe põhjus olemas, et naistesse minna). Siis peab ära kuulama, kui mõttetud inimesed on see või too ja kuidas nad üldse aru ei saa, kuidas elu siinmaal käib, siis tuleb mehega andunult vaadata jalgpallimatsi ja hõisata kaasa, kui mehe lemmikmeeskond võidab või kurbusest lõhki minna, kui peaks kaotama ja kogu lõpuks oleks ikkagi viisakas, kui naine on valmistanud ette ilusa ja erootilise lõppmängu voodis, sekspesu ja muud vidinad eks.. Ja naisel muuseas ei ole üldse oluline sealjuures ise midagi saavutada või kogeda, sest naine on ju andja ja armastaja pool eksole, ehk et siis kui mees on rahuldatud, on värk läbi.. Jah.. ja hommikul algab asi ikka sama ringiga ärkad, teed perele süüa, kuulates sealjuures mehe kommentaare halva toidu või liiga paksu võikorra kohta leiva peal, a sina ainult naerata ja ütle, et hommme proovin paremini!!! Muidu läheb petma ja siis oled ise süüdi! Ehk et siis litse mehi ei ole olemas, on vaid saamatud naised..
Mees sureb varakult:
1. Ka siinkohal on naised süüdi, sest ei ole olnud armastust mehe ja naise vahel ja armastus ju ikkagi on naise teema eks! Ja kui mees sõjas surma saab, on ka naine või ema süüdi, et te teaks..
Siis oli aeg vastata kirjalikult esitatud küsimustele, mida sai siis käigu pealt talle laua peale saata.. Minu õnneks keegi küsis, et millised on siis mehe kohustused ja kas te kujutate ette, mis jutt selle peale tuli või?? Oo tsiisas.. Ta hakkas rääkima, kuidas Jumal on armastuse naise kehas realiseerinud ja kuidas naistel lasub ka see kohustus meestele siis armastuse läbi selgeks teha, mis mees teha võiks ja et kui naine oma kohust hästi täidab, siis tal on võimalik elada õnnelikku elu...
TSIIIIISAS!!!!!!!!!!! Minule jäi ühesõnaga meestest mulje, et nad on mõttetud ainuraksed, kes oma viburitega ringi lasevad ja nad ei vastuta oma tegude eest ega oma ühtegi kohustust!
Ja et naised ON KÕIGES SÜÜDI!!
Nii.. Ja siis ma vaatasin saalis ringi... Enamus neist oli naised, mis pani mind omakorda mõtlema, et kas tegu on mingi uue masohhistliku vormiga, kus kummardatakse mingit seksistlikku sovinisti, kes ei osanud enamustele küsimustelegi vastata?? Või on tegu inimesega, kes ei valitse sõna vaid oskab manipuleerida hästi pastakaga? Või olen ma talle lootusetult liiga teinud ja teda valesti mõistnud?
Eks te ise otsustage:)
Kata