Ma ei tea, kas see oli hea raamat kirjanduslikus mõttes, ma ei oska selliseid asju hinnata :)
Küllap siis oli, kui puudutas?
Lugesin jutukaupa, et mitte liiga kiiresti läbi saada ja käisin ise ka ajas tagasi selles üleelmises elus, kui ei olnud veel peret ja lapsi ja päris-suhteid. Mõned mälestused olid toredad, mõned vastikud, mõned valusad. Mõnele mehele oma elus sain nii-öelda joone alla (või peale?) tõmmata. Palju mõtteid laste, eriti tüdrukute kasvamisest ja kasvatamisest. Ühesõnaga: see ei olegi raamat, see on teraapiavorm. Mõjub ka lugejale :)
Keegi meesterahvas võiks samamoodi võtta lahata naisi... ja mehi. Oleks ka väga huvitav lugeda!
No comments:
Post a Comment