Dagmar Lamp, Epp Petrone "Meestest, lihtsalt"

Ma ei tea, kas see oli hea raamat kirjanduslikus mõttes, ma ei oska selliseid asju hinnata :)
Küllap siis oli, kui puudutas?

Lugesin jutukaupa, et mitte liiga kiiresti läbi saada ja käisin ise ka ajas tagasi selles üleelmises elus, kui ei olnud veel peret ja lapsi ja päris-suhteid. Mõned mälestused olid toredad, mõned vastikud, mõned valusad. Mõnele mehele oma elus sain nii-öelda joone alla (või peale?) tõmmata. Palju mõtteid laste, eriti tüdrukute kasvamisest ja kasvatamisest. Ühesõnaga: see ei olegi raamat, see on teraapiavorm. Mõjub ka lugejale :)

Keegi meesterahvas võiks samamoodi võtta lahata naisi... ja mehi. Oleks ka väga huvitav lugeda!

SAVE "Vaktsineerimine ... mõrv roosa katte all"

Olen võtnud asja käsile ja asunud kujundama seisukohta vaktsineerimise suhtes, see raamat sai saatuse tahtel esimeseks. Tegemist on rootsi vaktsineerimisvastaste brošüüri tõlkega. Kahjuks karjub see tekst lausa ahastavalt-ahastamapanevalt kompetentse toimetaja ja korrektori järele! Ja võib-olla on see minu kiiks, aga selline tulemus paneb minu jaoks pommi alla sisu "soliidsusele" ja vettpidavusele. Oleks huvitav kellegagi selle raamatu teemal mõtteid vahetada? Mulle jäi paraku selline vandenõuteooria maik ja sisusse väga süüvida ei suutnudki.

Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine"

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?15800

Raamat keskmisele koolieale nõuka-aja-lõpust. Pakub ka lapsevanemale igal leheküljel kuhjaga nostalgilist äratundmisrõõmu - vanapaberi eest saab tehvkasid raamatuid, see et sapakal on rattad all ei tee temast veel autot jne. Kõik vaadatuna läbi 6-aastase tüdruku silmade, kel on oma arvamus nii kooliskäivast suurest õest kui tüütu titena esinevast pesamunast. Värvikaid vahepalu pakuvad mässav ema, püüdlik isa, võimukas mamma, hüsteeriline lapsehoidja jne. Täiskomplekt noh, igaühele midagi :)

Ann Gadd "Jalatald peegeldab hinge"

Uskumatult põnev sissejuhatus refleksoloogia maailma :)
Samas pean professionaalse kretinismi korras natuke nurisema tõlke kvaliteedi üle - mulle tundub, et kohati jäi autori mõte just tõlkija süül segaseks, kõigest ei saanudki lõpuni aru... huvitav oleks kuulda kellegi arvamust, kes refleksoloogias rohkem kodus!

"Lapse areng. Vastab psühholoog Reet Montonen"

Raamatukogus seda raamatut lapates pidin selle äärepealt riiulisse tagasi panema - kuidagi veidi targutav tundus see tekst. Tagantjärele on mul hoopis hea meel, et ma seda ei teinud - stiil stiiliks, aga raamatu ülesehitus on väga hea. Vanuse järgi (beebiiga, 1-2a, 3-4, 5-6, 7-9, 10a ja vanemad) on peatükkidesse koondatud ajakirja "Pere ja kodu" lugejate küsimused ja vastused nendele, peatükid juhatab aga sisse psühholoogi kommentaar selle kohta, mis lapse füüsilise ja psüühhilise arenguga vastavas eas toimub. Nii et kokkuvõttes väga asjalik ja ülevaatlik käsiraamat selle kohta, mis eas lapsega millste probleemidega rinda pista tuleb. Ja mis puutub sellesse, et vastused ei ole puust-ja-punaseks, siis võib-olla vahel ei olegi vaja muud, kui teada, et toimuv on normaalne ja aru saada selle põhjuseid.

Anna-Maria Penu "Minu Hispaania. Läbi maailma iseendani"

Lõik raamatust
"See on see igavene dilemma sünnitusel, kas päästa naine või laps, mis tegelikult pole dilemma, sest kõik teame, mis otsus tehakse - alati päästetakse laps. Naise elu ei ole sel hetkel lapse omast väärtuslikum, sest naine on juba täitnud oma ülima kohuse, oma põhiülesande - sünnitada, järglasi tuua! Ja kui mõni meist ütleb, et ta enda keha ja elu on tähtsam, siis on ta egoist. Poolnaine, sest levinud arvamuse kohaselt pole sünnitanud naisterahvas õige naine. Naine, kes tahab olla keegi iseenda, oma iseloomu, oskuste, talendi pärast, on mingi väärastunud inimene, sest naise funktsioon ja identiteet on seostunud sajandeid kellegi teisega: kellegi ema, tütar, abikaasa, õde. Mitte kunagi ise, ikka seoses teisega. Ja need, kes tahavad olla ise oma elu, keha, mõtete ja otsuste perenaised, mitte kellegi teise satelliidid, nemad on koletised."

Lisaks läbivale naiste õiguste teemale teeb autor läbilõike tänapäeva Hispaania ühiskonnast.
Kas teate, mis on skvott? Vahemeredieet?

Ed Silvoso "Naised: Jumala salarelv"

Naised on nagu paeluv, huvitav, hämmeldav ja vahel segadusseajav raamat. Iga kord, kui mees jõuab viimase leheküljeni ja talle tundub, et nüüd on kõik selge, on raamatule üle öö täiesti uus köide juurde tekkinud! - Lk 88.

Alberto Villoldo "Šamaani meetod mineviku parandamiseks ja tuleviku tervendamiseks hinge tagasitoomise abil"

See raamat on minu jaoks tervendamismeetod. Autor tutvustab erinevaid harjutusi, mille kaudu on võimalik end tundma õppida ja enda haavatud hingeosi tervendada. Autor kirjutab, et üks šamaanirännak võib võrduda paari aasta teraapiaga. Meetod pärineb indiaanlastelt, täpsemalt nende tarkadelt, ravitsejatelt - šamaanidelt.
Toon ära väikese tutvustuse raamatu tagakaanel: "Psühholoog ja meditsiiniantropoloog Alberto Villoldo käsitleb oma raamatus tervendamispraktikaid, mis toimivad väljaspool tavalist aega ja ruumi. Ta näitab, kuidas siseneda ajatusse praegusesse hetke tervendamaks mineviku sündmusi ja kuidas korrigeerida oma saatuse kurssi."
Ma ei ole kõiki harjutusi veel läbi teinud, aga põnev ja huvitav on olnud rännata küll!

Merit Raju "Hingele pai"

Nurusin endale selle raamatu sünnipäevaks. Juba esimese peatüki järel tundub, et kõik me, naised, võiksime selle endale öökapi-piibliks võtta :) Seal on nii mõnusalt segiläbi pudruretseptid, joogaharjutuste pildid, päevikusissekanded ja hingematvad loodusfotod. Usun, et kirjutan edasi lugedes siia sellest raamatust veel mitu korda.

Khaled Hosseini "Tuhat hiilgavat päikest"

Kokkuvõte raamatu tagakaanelt: "Tuhat hiilgavat päikest" on ühteaegu autori sünnimaa Afganistani ajaloo kolme aastamümne kroonika ning hingesügavusi raputav lugu perekonnast ja sõprusest. See romaan räägib halastamatutest aegadest, vastu kõiki ootusi sündivatest tunnetest ning armastusest, mis ei hävi iial.
Mina sain nutta. Ja mitte vähe. Seega soovitan inimestele, kel vana nutt sees ja see välja ei taha tulla - ma arvan, et see raamat paneb ka kõige kalgima südamega inimese kaasa tundma.
Samuti annab mulle alati jõudu see, kui saad teada, et teisel on ikka tükk maad hullem lugu kui endal, siis enda lugu enam nii hull ei tundugi :)
Mind üllatas, et autorilt on seni ilmunud kaks raamatut (esimene raamat "Lohejooksja"), mida on kogu maailmas müüdud üle 20 miljoni eksemplari.

David Deida "Sinine tõde"

See on üks sõbranna soovitatud raamatutest, mida lõpuni ei lugenudki. Aga siiski julgen kirjutada ja soovitada, sest esimesed peatükid olid minu jaoks ülesäratavad, tervendavad, silmiavavad. Ta kirjutab väga otse asjadest nii, nagu need on. Mitte nii, nagu me usume, et nad on.

Raamatu esimene osa on olemisest, teine osa seksist. Mina jõudsin peaaegu esimese osa lõpuni.

Mulle jäi meelde see mõte, et me oleme need, kes me usume end olevat. Näide oli näiteks toodud üksikutest inimestest, kes kaaslast otsivad, kes üksi ei ole justkui täiuslikud. Et kui sellised inimesed külastavad üksikutele mõeldud baare, kus kedagi kohata, siis võibki olla, et kohtame seal baaris palju ringiliikuvaid seksi ja kaaslast igatsevaid inimesi.

David Deida´ga seoses - hiljuti loetud Anu Samarüütel Long "Minu London" raamatus mainib tema "kuri" moeõpetaja David Deidat, kui autor talle ühe tema raamatu kinkis, et "oh, David! Viimati tal külas käies pani ta meid (külalisi) ringi seisma ja huvitavaid häälitsusi tegema!"

Vojtech Steklac 'Hüvasti, mu arm'

Tore ilukirjanduslik raamat täiesti jaburast elust, mille kõrval oma elu ei tundugi nii hull :)
Armastusest ja armukestest, truudusest ja truudusetusest, ridade vahel ka elu mõttest ja mõttetusest
'Loomingu' Raamatukogu 1978 21/22 (1069/1070)
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?51956