Katrin, mul on väga hea meel, et selle raamatu Sinu käest lugeda sain! Minu ellu sattus see ka täiesti õigel hetkel, nagu rusikas silmaauku! Noh, seksist siin eriti palju ei räägita :) Seega ei tea, kas mu mees seda ka lugeda viitsib, kuigi ilmselt siis oleks sellel palju rohkem mõtet. Aga ma arvan, et kui ise oleksin seda lugema sattunud natukenegi varem, siis oleksin vihastanud ja kõrvale visanud. Nüüd aga on kuidagi loomulikult elu ise viinud mind arusaamiseni, et tõepoolest - me ei satu paari teise inimesega mitte juhuslikult. Ja me tõepoolest jätkame paarisuhtes suhete klaarimist oma vanematega, olgu paariline ja meie enda suhe ja kodu kuitahes erinev kõigest lapsepõlves kogetust! Silmaklapid ees, mängime oma kaasaga omaenda isa ja ema, tema aga mängib oma isa ja ema vastu... ime, et selle juures on üldse võimalik armastus ja mingisugusedki teineteisemõistmise hetked!
Võib-olla on iga järgmine põlvkond eelnenust mingis asjas natukenegi targem?