Raamat "Nutt ja jonnihood: kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla" on minu arvates fenomenaalne! Isiklikus elus praktiseeritud ühe lapsega ja minu meelest toimib. Muidugi huvitav koht on see, et kuidas imetamine on lapse tunnete vaigistamine (ise lahendasin asja nii, et kui titt oli ikka tunnike tagasi korralikult söönud, siis leidsin, et nüüd on nutuaeg).
Ja jällegi kõnetas mind raamatu see peatükk, kus räägiti nutvat last hoidva lapsevanema tekkivatest tunnetest. Tõdemus: kui iseendaga sõber ei ole, ennast piisavalt ei tunne, ei pruugigi asi kohe välja kukkuda. Lapsevanem peab ise olema sel hetkel kohalolev, armastav, rahulik. Kui tekivad nt viha, hirm vms, siis ei maksa jätkata.