Airi Ilisson-Cruz 'Minu Austraalia'

Kuidas ma vahetasin raha aja vastu
(raamatu alapealkiri)

'Mida te teete, kui ämmaemand tahab beebi nabanööri katki lõigata?' uurib Ping tulevastelt isadelt.
Enne seda on ta jaganud juhtnööre, kuidas ämmaemandad tahavad sünnitusega võimalikult kiiresti ühele poole saada. 'Kui te vaid teaksite, kui palju jõudu annab titale kaks lisaminutit nabanööri otsas!' selgitab ta.
Mehed mõmisevad ja otsivad vastuseks sõnu...
'...Tuleb leida põhjus veel paar minutit viivitada!' vastab proua Ping hetke pärast ise. 'Isa võib alustada süütute põhjendustega nagu: 'Las ma teen enne oma ilusast naisest ja titast pilti!' Või vabandada, et ta kogub lõikamiseks veidi hoogu. Kui ämmaemand järele ei anna ja kääre sulle kätte surub, tasub laskuda filosoofilisse vaidlusse stiilis: 'Mis siis, et haigla aeg tiksub ja praegu me raiskame maksumaksja raha. See on minu raha, mida siin raisatakse!'
(lk 289)

Tegelikult ei ole tegu sünnituseks ettevalmistuse käsiraamatuga. Tegelikult leiab reisiraamatu kaante vahelt lihtsalt mõnusa isikliku naiseks ja emaks kasvamise loo. Koos tõdemusega, et mõned asjad käivad täpselt samamoodi ka maakera kukalpoolel.
(Katrini kommentaar)

Saara Kinnunen "Leivad ühes kapis. Püsivat paarisuhet ehitamas"

Ma arvan, et sellest raamatust leiab iga paarisuhtes olija või olnu (elu)tarkust. Hea meelega toon siinkohal ära peatükkide pealkirjad: leivad ühes kapis (armumisest kooselu argipäeva); vastastikuse mõjutamise oskuste kool (õpime rääkima, kuidas konstruktiivselt riielda jms); tundeoskusi õppimas (sh tõrjutud või peidetud tunded, positiivsete tunnete rõhutamine); paarisuhte elukaar (lapsepõlve pärandus, sugupuu mõjutused); mõrad suhtes (truudusetus, lahutus); püsiva paarisuhte saladus.

Kindlasti soovitan kahte viimast jaotist, need on meelespea meestele - nii tuled toime oma naisega ja meelespea naistele - abielunaise kasvamise astmed. Mulle endale rääkis enim lapsepõlve ja suguvõsa mõjutuste osa, sest hiljuti olen ju ise kogenud, et tõepoolest, suguvõsa hädad nuheldakse kolmandasse ja neljandasse põlve (ja võib juhtuda, et veel kaugemalegi).

Mulle meeldib, et autor toob sisse näiteid nii oma nõustamispraktikast kui ka andmeid erinevatest uuringutest. Autor rõhutab, et mehel ja naisel on paarisuhtele kardinaalselt erinevad ootused - mehed ootavad toimivat seksi, turvalisust ja korda, naised see-eest emotsionaalset sidet, toimivat tundeelu. Lõppkokkuvõttes on uuringute kohaselt õnnelikult ja kaua koos need paarid, kes oskavad argipäevast rõõmu tunda ja valdavad vastastikuse mõjustamise erinevaid taktikaid.

Samas võib see raamat olla ka omamoodi retseptivihik erinevate paarisuhte mõrade korral. Autor toob kenasti välja, millisel juhul aitab sõprade ja teiste paaridega rääkimine, mil on aga vajalik erialaspetsialisti.

Minu jaoks oli see raamat ka mõnusaks kordamiseks PREP (paarisuhte) koolitusel omandatule.

Marie Arana, "American Chica: Two Worlds, One Childhood"

Tegemist ei ole küll eestikeelse lugemisvaraga, aga mind lihtsalt hämmastas üdini, kuidas üks ameerika vanakraamipoest poolmuidu saadud ja maale vihmase ilma lugemiseks viidud raamat suutis tabada midagi väga suurt, sügavat ja igavest ning samas ka hetkel ülimalt aktuaalset minus... Alguses oli suur eelarvamus ja ei saanud kuidagi vedama, pärast istusin kella kolmeni öösel, ei saanud raamatut kuidagi enne lõppu käest panna.
Autor on peruu-usa segaabielust sündinud naisterahvas, kes on kirja pannud oma lapsepõlvemälestused Peruus ja USAs kasvamisest ja visandanud ka oma vanemate keerulise armastuse-abielu loo. Ta on osanud panna kirja, mis tunne on olla sündinud segaperes - kui sa ei ole kummaski (üheski) riigis "oma", kui igal pool märgatakse su ebatavalist kõnepruuki või aktsenti, teistsugust käitumist, harjumatut emotsionaalset laadi... ja kuidas loodetavasti ühel päeval saad aru, et see ongi sinu rikkus - sa ei pea valima, kumba vanemat/keelt/kodumaad/kultuuri eelistada või rohkem omaks pidada, sinu rikkus ongi just see, et sul on neid kaks, seega oled justkui poole rikkam kui need, kes su veidrustele näpuga näitavad :)

Teine pool on siis autori vanemate suhted. Kummaline oli, kuidas kaks niivõrd kardinaalselt erinevat inimest üldse kokku said ja pere lõid - võite ise ette kujutada ameerikalikku ratastel eluviisi, kus sugulased on üle riigi laiali ja ei pruugi elus rohkem kohtudagi, ja teisalt ladina-ameerika familiat, kus ema on ka oma laste perekondade pea, käiakse vähemalt korra nädalas vanemate juures külas ja perekond on kõige-kõige tähtsam. Naljakas ja iseloomulik seik oli, et peruulasest mehe sugulased olid aastaid eksiarvamusel minia neiupõlvenime suhtes ja ka peigmees sai alles registreerimise ajal teada, et tema väljavalitul oli nii mõnigi abielu juba selja taga. Prooviti kordamööda ühes ja teises riigis elada, tulid vaen sugulastega, alkohol ja peretülid, kuni lõpuks naine lastega USAsse kolis (loomulikult omaenda vanematest võimalikult kaugele) ja endale töö leidis (1950-60 aastatel), mees aga mõne aja pärast järjest pikemaid tööotsi Lõuna-Ameerikas tegi. Ja kummalisel kumbel püsis selline liit sugulaste ennustuste vastaselt üle viiekümne aasta, ilma et armastus oleks närtsinud, lõplikult lahku mindud või uusi perekondi soetatud. Võib-olla vahel on tõesti vaja teineteisele rohkem ruumi anda... iseasi, kas see rohkem just terve mandri jagu peab olema :)

Kelles tärkas huvi, siis laenan hea meelega välja!

Soovitatud raamatud, mida ei ole jõudnud lugeda

Sõbrannad on soovitanud, ei ole veel laenutanud. Siia võiks lisada ka Fritz Riemann "Võime armastada", mis on Lu raamat ja jäi pooleli, kuna tekitas minus sellist ängi ja lootusetuse tunnet, et ei suutnud rohkem. Ju siis ei olnud lugemiseks aeg veel küps.

Adele Faber "Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid"

Clarissa Pinkola Estes "Naised, kes jooksevad huntidega : müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist"

Pia Mellody "Kaassõltuvus : mis on kaassõltuvus, kust see tuleb ja kuidas see meie elu pea peale pöörab"

David Deida "Sinine tõde : elu ja surma ning armastuse ja seksi vaimne teejuht"

Oskar Lõvi 'Kolm naist: Alma'

Sõjaaegse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajaloolise triloogia esimene osa. Peamiselt käsitletakse raamatus peategelase suhteid naistega, kuid samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust.
(raamatu tagakaanelt)

'Ütle, kas siis, kui ma tookord sinu juurde Turkestani tulin, kas sa armastasid siis Almat?' küsis Anne.
'Armastasin küll,' vastasin.
'Aga sa võtsid mind ometi vastu.'
'Seda küll, Anne.'
'Nüüd oleme mees ja naine, oleme juba aastaid koos elanud ja teineteisega hästi sobinud - nüüd korraga ei saa sina mind enam vastu võtta. Ütle, Jean, mida see tähendab?'
'Ütlen ausalt, et ma ei tea isegi, mida see tähendab,' vastasin kahetsedes.
(lk 255)

Väärt lugemine igale lahutajale. Imeline oskus oma abikaasat vabaks anda. Samas raamatu alguses autori eluloos on laused '1927. aastal tuli ta tagasi Eestisse. Samal aastal lahutas ta abikaasast, kes polnud kohanenud eluga Eestis ja elas Pariisis.' Et kui mees leiab kodumaal taas noorpõlvearmastuse ja seaduslik abikaasa olukorrast taandub, siis ajalookirjutajad sõnastavad selle 'ei kohanenud eluga Eestis'. Selline ajalugu...
(Katrini kommentaar)

Brandon Bays "Rännak" ja "Laste rännak"

Mulle tundub, et iga raamat tuleb õigel ajal. "Rännak" tuli minu juurde minu jaoks väga raskel ajal ja viis mind rännakuni. Laste rännakust tegin koopia Jamie loost ja loen seda aeg-ajalt lapsele unejutuks.
Rännaku meetod ei ole iseenesest midagi uut, on täiustatud mõningad senised enesetervendamismeetodid. Ma usun, et kui inimene usub, siis toimib rakutasandil tervenemine.

Aletha Jauch Solter "Nutt ja jonnihood: kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla"

Raamat "Nutt ja jonnihood: kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla" on minu arvates fenomenaalne! Isiklikus elus praktiseeritud ühe lapsega ja minu meelest toimib. Muidugi huvitav koht on see, et kuidas imetamine on lapse tunnete vaigistamine (ise lahendasin asja nii, et kui titt oli ikka tunnike tagasi korralikult söönud, siis leidsin, et nüüd on nutuaeg).
Ja jällegi kõnetas mind raamatu see peatükk, kus räägiti nutvat last hoidva lapsevanema tekkivatest tunnetest. Tõdemus: kui iseendaga sõber ei ole, ennast piisavalt ei tunne, ei pruugigi asi kohe välja kukkuda. Lapsevanem peab ise olema sel hetkel kohalolev, armastav, rahulik. Kui tekivad nt viha, hirm vms, siis ei maksa jätkata.