Jan Beltran "Nora"

Põnev on lugeda naise elu mehe poolt kirja panduna. Kohati ei ole meesautoril ikka õrna aimu ka sellest va naisterahva hingest ja elus väikestest proosalistest pisiasjadest :) Aga ilus, et ta on proovinud. Ja terased tähelepanekud elust enesest üllatavad seal, kus neid oodata ei oska. Nagu ütleks autor äkki Nora loo vahepeal midagi isiklikku just sulle.

Dagmar Lamp, Epp Petrone "Meestest, lihtsalt"

Ma ei tea, kas see oli hea raamat kirjanduslikus mõttes, ma ei oska selliseid asju hinnata :)
Küllap siis oli, kui puudutas?

Lugesin jutukaupa, et mitte liiga kiiresti läbi saada ja käisin ise ka ajas tagasi selles üleelmises elus, kui ei olnud veel peret ja lapsi ja päris-suhteid. Mõned mälestused olid toredad, mõned vastikud, mõned valusad. Mõnele mehele oma elus sain nii-öelda joone alla (või peale?) tõmmata. Palju mõtteid laste, eriti tüdrukute kasvamisest ja kasvatamisest. Ühesõnaga: see ei olegi raamat, see on teraapiavorm. Mõjub ka lugejale :)

Keegi meesterahvas võiks samamoodi võtta lahata naisi... ja mehi. Oleks ka väga huvitav lugeda!

SAVE "Vaktsineerimine ... mõrv roosa katte all"

Olen võtnud asja käsile ja asunud kujundama seisukohta vaktsineerimise suhtes, see raamat sai saatuse tahtel esimeseks. Tegemist on rootsi vaktsineerimisvastaste brošüüri tõlkega. Kahjuks karjub see tekst lausa ahastavalt-ahastamapanevalt kompetentse toimetaja ja korrektori järele! Ja võib-olla on see minu kiiks, aga selline tulemus paneb minu jaoks pommi alla sisu "soliidsusele" ja vettpidavusele. Oleks huvitav kellegagi selle raamatu teemal mõtteid vahetada? Mulle jäi paraku selline vandenõuteooria maik ja sisusse väga süüvida ei suutnudki.

Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine"

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?15800

Raamat keskmisele koolieale nõuka-aja-lõpust. Pakub ka lapsevanemale igal leheküljel kuhjaga nostalgilist äratundmisrõõmu - vanapaberi eest saab tehvkasid raamatuid, see et sapakal on rattad all ei tee temast veel autot jne. Kõik vaadatuna läbi 6-aastase tüdruku silmade, kel on oma arvamus nii kooliskäivast suurest õest kui tüütu titena esinevast pesamunast. Värvikaid vahepalu pakuvad mässav ema, püüdlik isa, võimukas mamma, hüsteeriline lapsehoidja jne. Täiskomplekt noh, igaühele midagi :)

Ann Gadd "Jalatald peegeldab hinge"

Uskumatult põnev sissejuhatus refleksoloogia maailma :)
Samas pean professionaalse kretinismi korras natuke nurisema tõlke kvaliteedi üle - mulle tundub, et kohati jäi autori mõte just tõlkija süül segaseks, kõigest ei saanudki lõpuni aru... huvitav oleks kuulda kellegi arvamust, kes refleksoloogias rohkem kodus!

"Lapse areng. Vastab psühholoog Reet Montonen"

Raamatukogus seda raamatut lapates pidin selle äärepealt riiulisse tagasi panema - kuidagi veidi targutav tundus see tekst. Tagantjärele on mul hoopis hea meel, et ma seda ei teinud - stiil stiiliks, aga raamatu ülesehitus on väga hea. Vanuse järgi (beebiiga, 1-2a, 3-4, 5-6, 7-9, 10a ja vanemad) on peatükkidesse koondatud ajakirja "Pere ja kodu" lugejate küsimused ja vastused nendele, peatükid juhatab aga sisse psühholoogi kommentaar selle kohta, mis lapse füüsilise ja psüühhilise arenguga vastavas eas toimub. Nii et kokkuvõttes väga asjalik ja ülevaatlik käsiraamat selle kohta, mis eas lapsega millste probleemidega rinda pista tuleb. Ja mis puutub sellesse, et vastused ei ole puust-ja-punaseks, siis võib-olla vahel ei olegi vaja muud, kui teada, et toimuv on normaalne ja aru saada selle põhjuseid.

Anna-Maria Penu "Minu Hispaania. Läbi maailma iseendani"

Lõik raamatust
"See on see igavene dilemma sünnitusel, kas päästa naine või laps, mis tegelikult pole dilemma, sest kõik teame, mis otsus tehakse - alati päästetakse laps. Naise elu ei ole sel hetkel lapse omast väärtuslikum, sest naine on juba täitnud oma ülima kohuse, oma põhiülesande - sünnitada, järglasi tuua! Ja kui mõni meist ütleb, et ta enda keha ja elu on tähtsam, siis on ta egoist. Poolnaine, sest levinud arvamuse kohaselt pole sünnitanud naisterahvas õige naine. Naine, kes tahab olla keegi iseenda, oma iseloomu, oskuste, talendi pärast, on mingi väärastunud inimene, sest naise funktsioon ja identiteet on seostunud sajandeid kellegi teisega: kellegi ema, tütar, abikaasa, õde. Mitte kunagi ise, ikka seoses teisega. Ja need, kes tahavad olla ise oma elu, keha, mõtete ja otsuste perenaised, mitte kellegi teise satelliidid, nemad on koletised."

Lisaks läbivale naiste õiguste teemale teeb autor läbilõike tänapäeva Hispaania ühiskonnast.
Kas teate, mis on skvott? Vahemeredieet?