Pean tunnistama, et kogesin lugemise ajal tugevalt väga kummalisi ja konkreetselt eristuvaid ning järjest teisenevaid staadiume, umbes taoliselt nagu kirjeldatakse leinaprotsessi :-) Kõigepealt oli tunne: "Ei istu päriselt mees ja naine kuu aega kodus teineteisele kirju kirjutades!" Siis tuli: "Kui NÕME!" ja sellest hakkas pisitasa kooruma: "kuidas on üldse võimalik, et kaks inimest julgevad püüda teineteisega kirjades nii otsekohesed ja avameelsed olla, ilma et kardaks ja häbeneks end halvast küljest näidata?". Ja siis juba muidugi : "Tahan ka!!!". Minu meelest on see üle pika-pika aja kõige ilusam, puhtam ja siiram armastuslugu päris elust. Midagi ei ole ilustatud, kedagi ei süüdistata. Võimalikult varju on jäetud teised lähedased inimesed, kes ehk ei sooviks avalikkuse ette astuda. See on nende kahe inimese teekond kõigepealt iseendani, siis läbi eluraskuste, kõhkluste, (enese)süüdistuste, valu ja hukkamõistu teineteiseni ja siis selline mõnus kõrvuti kulgemine, mille poole tahaks isegi püüelda. Valusad kogemused ja kasvamine on toodud pinna alt nähtavale. Miks ma olen selline, nagu ma olen? Kui palju vastutavad selle eest minu vanemad, minu kaasa, ja kas nad on süüdi? Mis saab siis, kui seisan teelahkmel ja kõik, mida olen uskunud ja õigeks pidanud, laguneb laiali, vajub kokku, kui tunnen, et olen hulluks minemas?
Tuesday, July 16, 2013
Tommy ja Carita Hellsten, "Läheduseni on pikk tee. Avameelselt paarisuhtest"
Pean tunnistama, et kogesin lugemise ajal tugevalt väga kummalisi ja konkreetselt eristuvaid ning järjest teisenevaid staadiume, umbes taoliselt nagu kirjeldatakse leinaprotsessi :-) Kõigepealt oli tunne: "Ei istu päriselt mees ja naine kuu aega kodus teineteisele kirju kirjutades!" Siis tuli: "Kui NÕME!" ja sellest hakkas pisitasa kooruma: "kuidas on üldse võimalik, et kaks inimest julgevad püüda teineteisega kirjades nii otsekohesed ja avameelsed olla, ilma et kardaks ja häbeneks end halvast küljest näidata?". Ja siis juba muidugi : "Tahan ka!!!". Minu meelest on see üle pika-pika aja kõige ilusam, puhtam ja siiram armastuslugu päris elust. Midagi ei ole ilustatud, kedagi ei süüdistata. Võimalikult varju on jäetud teised lähedased inimesed, kes ehk ei sooviks avalikkuse ette astuda. See on nende kahe inimese teekond kõigepealt iseendani, siis läbi eluraskuste, kõhkluste, (enese)süüdistuste, valu ja hukkamõistu teineteiseni ja siis selline mõnus kõrvuti kulgemine, mille poole tahaks isegi püüelda. Valusad kogemused ja kasvamine on toodud pinna alt nähtavale. Miks ma olen selline, nagu ma olen? Kui palju vastutavad selle eest minu vanemad, minu kaasa, ja kas nad on süüdi? Mis saab siis, kui seisan teelahkmel ja kõik, mida olen uskunud ja õigeks pidanud, laguneb laiali, vajub kokku, kui tunnen, et olen hulluks minemas?
Tuesday, April 9, 2013
Traumast paranemise 8 võtit - Babette Rothschild
Märtsi viimasel nädalal järjekordsele lühidale aja mahavõtmisajale bussiga Eestist välja sõites tundsin sisemist õhutust võtta raamatukogust teistkordsele lugemisele Babette Rothschildi raamatu Traumast paranemise 8 võtit.
Raamatu autor on ise rahvusvaheliselt tunnustatud traumaterapeutide koolitaja ning superviisor, mitmete raamatute autor, psühhoterapeut ja sotsiaaltöötaja. Kogenud asjatundjana oskab ta inimesi ka pikale veninud ning väljapääsmatuina näivaist olukordadest välja juhtida, olgu siis tegemist lapsepõlve- või sõjatraumadega, loodusõnnetuste, seksuaalse kuritarvitamise, kallaletungide, koduvägivalla või millegi muu traumeerivaga.
Olles ühe korra ennem raamatu põhjalikult oma hingetraumade valguses läbi töötanud võin kinnitada et antud raamat pakub tõesti turvalisi ja efektiivseid strateegiaid trauma tagajärgedest ülesaamiseks ning jah kõik kaheksa võtit on lihtsalt kasutatavad, iga võtmega on kaasas mitu tõhusat harjutust.
Antud raamat Traumast paranemise 8 võtit on mõeldud: Trauma üleelanuile eneseabiraamatuks, Täiendama traumapatsientide ravi ,Riskirühmadele: kaitseväelastele ning teistele ekstreemsetes oludes tegutsejatele, Psühhiaatritele, psühholoogidele, psühhoterapeutidele, arstidele, sotsiaaltöötajaile ja riskirühmade koolitajatele.
Isiklikult lugedes kogesin esimest korda lugedes turvalisust ning teistkordsel lugemisel see andis lihtsalt värskeid ideid-mõtteid kuidas turvaliselt vaadelda eemal mingis mõttes traumat toonud asju enda elus.
Pikale bussis istumisele (mu sõit kestis kokku 28 tundi) oli päris huvitav mõtiskleda enda teemade üle.
Raamatu autor on ise rahvusvaheliselt tunnustatud traumaterapeutide koolitaja ning superviisor, mitmete raamatute autor, psühhoterapeut ja sotsiaaltöötaja. Kogenud asjatundjana oskab ta inimesi ka pikale veninud ning väljapääsmatuina näivaist olukordadest välja juhtida, olgu siis tegemist lapsepõlve- või sõjatraumadega, loodusõnnetuste, seksuaalse kuritarvitamise, kallaletungide, koduvägivalla või millegi muu traumeerivaga.
Olles ühe korra ennem raamatu põhjalikult oma hingetraumade valguses läbi töötanud võin kinnitada et antud raamat pakub tõesti turvalisi ja efektiivseid strateegiaid trauma tagajärgedest ülesaamiseks ning jah kõik kaheksa võtit on lihtsalt kasutatavad, iga võtmega on kaasas mitu tõhusat harjutust.
Antud raamat Traumast paranemise 8 võtit on mõeldud: Trauma üleelanuile eneseabiraamatuks, Täiendama traumapatsientide ravi ,Riskirühmadele: kaitseväelastele ning teistele ekstreemsetes oludes tegutsejatele, Psühhiaatritele, psühholoogidele, psühhoterapeutidele, arstidele, sotsiaaltöötajaile ja riskirühmade koolitajatele.
Isiklikult lugedes kogesin esimest korda lugedes turvalisust ning teistkordsel lugemisel see andis lihtsalt värskeid ideid-mõtteid kuidas turvaliselt vaadelda eemal mingis mõttes traumat toonud asju enda elus.
Pikale bussis istumisele (mu sõit kestis kokku 28 tundi) oli päris huvitav mõtiskleda enda teemade üle.
Thursday, February 7, 2013
Julge olla sina- naine tööelus ja kodus Ilona Rauhala
Antud raamat on kirjutatud Soome psühholoogi Ilona Rauhala poolt. See on pühendatud naistele ning milles ta vestleb oma lugejaga naise elutee erinevatest käänakutest ja karidest ning sellest, kuidas kõigest hoolimata oma teekonda jätkata ja lõppeesmärgini jõuda.
See on lugu, mis räägib naise pikast teekonnast mehe eestkoste alt majandusliku sõltumatuseni, koduseinte vahelt ühiskondliku elu tippu. See on ka lugu sellest, millist hinda on naistel tulnud ja tuleb ka edaspidi oma vabaduse eest maksta. Samuti on see jutustus naise tööalasest karjäärist, oma koha ja oma mina leidmisest, eluraskustega toimetulemisest, edasipüüdlemisest ja eneseteostusest.
Autor jagab meiega oma mõtteid selle kohta, kuidas meeletu kiirusega muutuvas maailmas toime tulla nii, et kiire elutempo ja pidev vajadus muutustega kohaneda ei sunniks meid kõigele käega lööma ja alla andma.
Rauhala raamat on ka pilguheit tulevikku, mille kohta meist mitte keegi päris täpselt ei tea, mida see endaga kaasa toob. Kuid me saame selleks valmistuda, olles valmis pidevate muutustega kohanema, muutes oma mõtteviisi, mõistmaks, et elu oma dünaamilisuses lihtsalt on pidevas liikumises ja muutumises
Minule isiklikult oli see väga huvitav lugemine!
"Inglid minu juustes" Lorna Byrne
Müstiline ja tavapäratu autobiograafia naiselt, kelle meelelise taju võimed ületavad inimlikud piirid. Iirlanna Lorna Byrne (sünd 1953) on elanud vaimolenditest ümbritsetuna kogu oma teadliku elu. Tal on võime näha ingleid, surnud inimeste hingi ja aimata ette traagilisi sündmusi. Lapsena arvas ta, et kõik teised näevad sama mis temagi, alles hiljem sai ta aru, et on erand ning tema ülesanne on inglitelt saadud sõnumeid inimestele vahendada. Lorna juures ei käi abi ja lohutust otsimas mitte üksnes haiged ja vaevatud, vaid ka teoloogid ja usujuhid, et saada hingeabi ja vaimset juhatust. Autori seni ilmunud teoseid on avaldatud paljudes keeltes ja sageli on need raamatumüügi edetabelite esikümnes.
«Igaüks, kes loeb seda raamatut, avastab, et ta ei ole üksi – isegi rasketel aegadel, kui me arvame, et keegi meist ei hooli, on inglid kohal. Pidage alati meeles – inglid armastavad tingimusteta.»
Lorna Byrne
Tuesday, January 22, 2013
Jonas Jonasson "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"
Kata kirjutas: "Raamat oli üks neist, mida enne ei saa käest ära panna, kui see läbi sai:)
Midagi enesearenguks seal ei olnud, kuid kui kellelgi on tahtmist pisarateni naerda või lasta ennast pidevalt üllatada, siis on see raamat just see, mida sa vajad:)
Ja no kindlasti kinnistas see raamat minus arusaama, et if there's a will, there is a way:)
Kui mulle ei oleks seda raamatut väga värvikalt soovitatud, ei oleks ma iialgi osanud seda raamatupoest otsida või veel vähem, üldse kätte võtta, sest pealkiri on küll kõike muud, kui kutsuv:)
Igal juhul super lugemine ja minu ainus soov on, et selliseid kirjanikke rohkem oleks, kes sedasi suudavad pildid silme ette maalida ja nii südamest naerma ajada:)"
Midagi enesearenguks seal ei olnud, kuid kui kellelgi on tahtmist pisarateni naerda või lasta ennast pidevalt üllatada, siis on see raamat just see, mida sa vajad:)
Ja no kindlasti kinnistas see raamat minus arusaama, et if there's a will, there is a way:)
Kui mulle ei oleks seda raamatut väga värvikalt soovitatud, ei oleks ma iialgi osanud seda raamatupoest otsida või veel vähem, üldse kätte võtta, sest pealkiri on küll kõike muud, kui kutsuv:)
Igal juhul super lugemine ja minu ainus soov on, et selliseid kirjanikke rohkem oleks, kes sedasi suudavad pildid silme ette maalida ja nii südamest naerma ajada:)"
Meredith Fuller - "Õelad tüdrukud - kuidas kaitsta end pahatahtlike naiste eest"
Meredith Fulleri raamatu kohta lugesin vist kuskilt ajalehest - täpselt enam ei mäleta. See raamat ilmus septembris 2012 aga minu kätte jõudis see alles nüüd kui selle raamatukogus uute raamatute juurest avastasin.
Selle kohta on öeldud et "see on raamat, mis kõnetab tõenäoliselt iga naist. Tegu on sensatsioonilise raamatuga, mis käsitleb esimest korda täiesti avameelselt üht suurimat tabuteemat ühiskonnas — naistevahelist vaimset vägivalda ehk mõrralikku käitumist. Austraalia psühholoog Meredith Fuller on töötanud aastaid sellise vägivalla all kannatavate naistega ning sadadest intervjuudest nende naistega pannudki kokku selle erakordselt valusa ja õpetliku raamatu. Need lood on mõneski mõttes uskumatud: vähem või rohkem oma hingelisi kannatusi varjates on naised kaotanud kes oma vaimse või füüsilise tasakaalu, kes armastatud töökoha, kuid on ka neid, kes neile tehtud ülekohtu eest on pidanud tasuma oma eluga."
Olen jõudnud selle lugemisega poole peale ning mis mulle meeldib selle raamatu juures on see seal on tõesti asjatundlikult käsitletud antud teemat. Ning olen ka oma elus mõned "mõrrad" ära tundnud.
Soovitan seda kõigile!
Sunday, January 15, 2012
Jan Beltran "Nora"
Põnev on lugeda naise elu mehe poolt kirja panduna. Kohati ei ole meesautoril ikka õrna aimu ka sellest va naisterahva hingest ja elus väikestest proosalistest pisiasjadest :) Aga ilus, et ta on proovinud. Ja terased tähelepanekud elust enesest üllatavad seal, kus neid oodata ei oska. Nagu ütleks autor äkki Nora loo vahepeal midagi isiklikku just sulle.
Subscribe to:
Posts (Atom)